Ajalugu
EELK P�ltsamaa kogudus
17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõda hävitas keskaegse Põltsamaa Püha Nikolause kiriku. Üks kirikuasemelt leitud võlvikonsool lamereljeefse mehe- ja naisenäoga sarnaneb väga Türi kiriku samalaadse raiddetailiga, mist�ttu on arhitektuurilooliselt t�en�one, et ka P�ltsamaale kerkis esimene kivikirik 13. ja14. sajandi vahetusel ning oli ehituslaadilt oma J�rvamaa naabritega sarnane. Kiriku asupaik oli P�ltsamaa j�e vasakul kaldal. Kui P�ltsamaa uus lossih�rra Hermann von Wrangel 1630. aastatel keskaegset linnust moodsaks aadlipaleeks �mber asus ehitama, kavandati sinnasamasse ka uus kihelkonnakirik. Kiriku ehitamine s�jalise otstarbe kaotanud linnuse eesv�rava m��ridele oli praktilisest meelest kantud otsus, mille nimel loobuti ka hoone kanoonilisest ida-l��nesuunalisest orienteeritusest. Kuid kohavalik ei toonud p�hakojale kaasa �nnistust. Aastatel 1632 - 1633 valmisehitatud kiriku, millesse altar ja kantsel olid tellitud Tallinna t�htsaimalt nikerdusmeistrilt Tobias Heintzelt, purustasid seitsek�mmend aastat hiljem P�hjas�jas (12. septembril 1703) venelased.
J�rgnevalt ehitati kirik uuesti �les, kuid suuremana. 16.sajandi alguse �mmargune suurt�kitorn, mis algkirikus oli teeninud k��rkambrina, sai �mberehituse k�igus muudetud kooriruumiks ning on seda t�nap�evani, mist�ttu P�ltsamaal asubki Eestimaa kirikutest k�ige omap�rasem kuppellae ja s��rja p�hiplaaniga koor.Vahepeal pseudogooti sisustuse saanud, aga �ldjoontes oma 18. sajandi kuju s�ilitanud P�ltsamaa Niguliste p�letasid taas vene relvad varemeteks suure s�ja esimesel kuul, 14. juulil 1941. Ehkki kiriku taastamiskava hakkas idanema juba samal s�gisel, �nnestus kavatsetu teoks teha alles peale 1945. aastat. P�ltsamaa kirikuvaremete 1947-1950 �lesehitamise-epop�a on s�damesooja p�hjalikkusega, nii s�nas kui ka pildis, dokumenteerinud koguduse �petaja Herbert Kuurme. Taastamist��d toimusid arhitekt Ott Puuraidi projekti ja otsese juhendamise alusel; altariruumi raudbetoonkupli kavandas Heinrich Laul. Tartu �likooli kirikust sai �lesehitatav p�hakoda p�hiosa oma uuest sisustusest: altariseina, kantsli, pingid, lael�htrid - see oli Jumala tahtmine, et P�ltsamaal kasutuselev�tmisega v�is p��stetud saada selle, 1947. aastal likvideeritud jumalakoja kunstivara. Peapiiskop Jaan Kiivit sen. p�hitses P�ltsamaa kiriku 9. novembril 1952, aga alles1969 j�uti valmis ka barokse kiivriga torni ennistamisega, ning vaskne tornikukk 1751. aastast v�is taas tornitippu vahipostile asuda.K�ll tumedav�itu toonides, aga puidusoe on P�ltsamaa �hel��vilise, kuid t�nu k�lgr�dudele siiski hulka kirikulisi mahutava kiriku interj��r. Altarisein, mille k�lgedel Moosese ja apostel Pauluse nikerdkujud on kavandatud Riia arhitekti Matthias von Holsti poolt 1868. Erandlikult on siin p��rdraamis kaks altarimaali: Woldemar Friedrich Kr�geri "�lest�usmine" ("Naised haual") 1860. aastast (Fra Angelico fresko j�rgi) ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi "Kristus ristil" (1894). Ka kantsli p�hikuju on aastast1868, 1872 lisati Kristuse ja evangelistide skulptuurid. Erip�rane on kantslijala kujundus, mille �laosa ringina �mbritsevad nikerdatud s�mbolid: Jumala silm, palmioksad, ankur, karikas ja rist, oblaadivaagen, v�ti. Saueri firma orel 1900. aastast on algselt olnud ehitatud Viljandi Jaani kirikusse, kust ta, samuti kiriku sulgemise j�rel, P�ltsamaale toodi ja siin 1953 �les seati.1956. aastast kaunistavad oreliprospekti kunstnik Rudolf Sepa kavandatud ja Fritz Miti nikerdatud Joosepi ja Maarja reljeef kujutised. Jumalas�na apostel Pauluse 1. kirjast korintlastele: "Ent n��d j��b usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus", ei k�nele seisjale P�ltsamaa kiriku altari ees �ksnes vaibasse kootud s�mbolite kaudu (ka kirikutekstiilide kavandajaks oli Rudolf Sepp), vaid kogu P�ltsamaa kiriku taastamislugu neil, n��d juba poole sajandi tagustel kirikuvaenulikel aastatel, on tunnistus usust, lootusest ja armastusest, mis rajaneb koguduse vastuarmastusel Kristuse armastusele.T�kkikene P�ltsamoa kirikustVanal aal on P�ltsamua kirik selle koha pial old, kus paergu uue P�ltsamua m�is m�isa rohu aeed. Selle kiriku rusud ja varemed on paergu veel selgesti tunda. �ks kord vanal' aal, suisel' p�ha p��val old rahvas k�ik kirikus jutlust kuulamas ega ole tiand keegi t�hele panna, kui korraga hulk s�ia mehi on metsest ratsa obustega v�lla tuld ja kiriku �mber piirand. M�ni arv inime, kis �ues old j�st kiriku juures kohe, need on �ra piasend. Aga teised k�ik, kis kirikus on old, need ei ole �nam eluga �ra piasend. S�ia mehed pand kiriku uksed inimeste eest k�basti kinni ja s�ia meeste pialik last kiriku aluste alla p�ssi rohtu panna, ja last kiriku k�ige inimestega puruks. M�ned kiriku torni t�kkid kukkund veel Viruvere ja Roasna k�la alla rabasse, kus neid m�iri t�kka paergu veel n�ha olema. Inimeste surnu kehasid ja liikme t�kka on k�ik P�ltsamua v�li t�is old. Keegi p�le tohtind neid koristama ega maha matma minna. Koerad, hundid, koarnad, harakad ja varesed, need olid matjad ja koristajad. Nii hirmsasti on vana P�ltsamua kirik �ra ��vitud vanal aal.Eesti Kirjandusmuuseum. H II 67, 49/50 (1819) < Koeru khk., Vaali - Anton Schultz (1893)
